Mis vahe on lubjal ja tsemendil?

Lubi on ehituses kasutatud tuhandeid aastaid ja seda saab kasutada tugeva vastupidava mördina, mis parandab kodu ja vähendab keskkonnamõjusid. Tsementi võib vaja minna olukordades, kus kõvenemisaeg on ülioluline. Betoonirakendused hõlmavad sageli nii tsementi kui ka lubi, et kasutada ära nende omadusi.

Lubja toodetakse looduslikust lubjakivist kivi põletamisega ahjus, kuni järele jääb ainult kustutatud lubi - kaltsiumoksiid. Seejärel segatakse kustutatud lubi väikese koguse veega, et tekiks hüdraatunud lubi, mille võib lisada tsementi või segada veega mördina kasutamiseks. Lubja kõvastub, absorbeerides aeglaselt süsinikdioksiidi ja muutudes aja jooksul lubjakiviks. Tsement koosneb väga reaktiivsetest ränidioksiidi sisaldavatest ühenditest - veega segades kõvenevad need kiiresti.

Lubi kõvastub palju aeglasemalt kui tsementi sisaldavad mördid, muutes selle palju töödeldavamaks. Samuti on lubi vähem habras ja vähem aldis pragunemisele ning kõik pragunenud alad võivad aja jooksul süsihappegaasi imada ja laduda. Tsement kõvastub väga kiiresti, kuid võib mõne rakenduse jaoks, näiteks vanade tellistega töötamisel, olla liiga tugev. Tsement on ka pragunenud, kui struktuur settib, ja võib lõpuks vajada parandamist.

Samuti on lubi hingav, võimaldades aurude läbimist, mis võib vähendada niiskust ja parandada kodukeskkonda. Tsement loob veekindla tõkke, mis ei lase aurudest välja pääseda, ja võib vett imada, põhjustades niiskuse kogunemist - eriti keldritesse.

Lubjatootmise tagajärjel eraldub atmosfääri süsinikdioksiid, kuid lubimört neelab atmosfääri süsinikdioksiidi kogu eluea jooksul. Selle tulemusel peavad keskkonnakaitsjad lubimörti süsiniku suhtes neutraalseks. Seevastu tsement tootmine aitab oluliselt kaasa globaalsele soojenemisele, kuna selle käigus eraldub ohtralt süsihappegaasi tootmine.