Männipuude süttivus

Männipuud on kuivades väga tuleohtlikud puuliigid. Värskelt lõigatud või veel kasvav männipuu võib aga põlemisele vastu pidada väga kaua, sõltuvalt tule intensiivsusest ja sellest, kas see on tahtlikult seadistatud või mitte. Mändide jahmatavat kalduvust peaksid tunnistama paljud inimesed, kes kasutavad mände puud siseruumides puhkepuudena.

Marylandis Firewise'i grupi poolt läbi viidud uuring määras kindlaks paljud tegurid, mis võivad taimede tuleohtlikkust suurendada. Mändidel on peaaegu kõik omadused, mis suurendavad taimede tuleohtlikkust. Need on vaiguvabad, vardavardad, madala rippuva oksa ja tiheda lehestikuga ning säilitavad kuivatatud nõelu. Need tegurid muudavad männid eriti tuleohtlikeks.

Riikliku tuletõrjeühenduse andmetel põhjustab USA-s jõulude (mänd) süttimine igal aastal peaaegu 600 tulekahju. Üle 500 neist iga-aastastest tulekahjudest toimub siseruumides, mille tagajärjel hukkub aastas keskmiselt 33 ja vigastada üle 100 inimese. Lisaks põhjustavad iga-aastased tulekahjud otsest varalist kahju üle 21 miljoni dollari. Need numbrid on aastatega märkimisväärselt langenud. Peaaegu kaks korda rohkem selliseid tulekahjusid tekkis 1960. aastatel.

Metsasaaduste labor viib läbi palju katseid, et parandada männipuude kodukaunistustena kasutamise ohutust. Nende hulgas on katsed puude tulepüsivuse parandamiseks. Arvati, et tulekindlate kemikaalide lisamine puude veele parandab nende vastupidavust, kuid FPL tõestas vastupidist. FPL väidab, et puu asetamine tavalisesse vette on palju kasulikum kui keemiliste lisandite kasutamine.

Mänd, mis jäetakse looduslikult kuivama, asetades selle puistule, kus on vähe vett või puudub vesi, võib juhuslikult põletada ja mitte anda märkimisväärsel hulgal soojust. kuivades või kuumalampides kunstlikult kuivatatud või liigselt kuivatatud puud tekitavad 10–20-kordse kuumuse ja põlevad kuus–10 korda kiiremini. Kuivatatud puud vabastavad ruumi tulekahju tekitamiseks piisavalt energiat, looduslikult kuivanud puud vajavad ruumi süttimiseks veel ühte kütuseallikat, näiteks paberit.

Kanada metsanduse osakonna uuringute kohaselt ei saanud tikuga süüdata männid, mis raiuti ja lasti vees seista, saades lehestikule piisavalt vett. Samas uuringurühmas tehti kindlaks, et kui puu langeks niiskusesisaldusega 50–85 protsenti, siis see puu ka võimaldaks olema tikuga kergesti süttiv ja kui puu langemine alla 50 protsendi niiskusesisalduse muudaks puu äärmuslikuks oht.