Mis on banaanitaime osad?

Banaanipuu ei ole üldse puu, vaid rohttaim, mille pseudosüsteemid on kokku pakitud, moodustades pagasiruumilaadse struktuuri. Ta õitseb ühe aasta jooksul pärast istutamist, vilja saab kahe kuni kolme kuu jooksul pärast õitsemist. Banaanid on troopilised taimed, vastuvõtlikud külmadele temperatuuridele. Seal on palju erinevaid sorte, millest mõned on mittesöödavad.

Banaani risoomid ehk maa-alused varred kasvavad imemiseks risoomi paljudest erinevatest punktidest. Iga risoom tekitab palju kiulisi juuri, mis põimuvad omavahel matiks. Juured ulatuvad 5 jalga mulda ja ulatuvad väljapoole kuni 16 jalga.

Matist eraldub kahte erinevat tüüpi imejaid või idusid. Mõõgaotsad arenevad psuedosüsteemide tootmiseks. Mõõgavõsudel on kitsad lehed.

Veesööjad on nõrgad laiade lehtedega pseudosüsteemid. Nad toodavad halvasti. Enamik kasvatajaid likvideerib veevõtukohad, jättes mõõgaotsad kasvama pseudosüsteemideks.

Väga väikeseid, vähem kui jalga kõrguseid idusid kutsutakse koorijaks, kuni nad on identifitseeritavad mõõga- või veemürkidena.

Imajad kasvavad pseudosüsteemideks, kui neil lastakse matiks jääda. Enamik kasvatajaid lubavad lisaks põhivarrele areneda matil neli kuni viis pseudosüsteemi. Iga banaanitaime pseudostem annab vilju ainult üks kord. Kui peamine vars vilja annab, lõikab enamik aednikud selle ära ja üks allesjäänud pseudosüsteemidest annab järgmise aasta.

Õitsev vars väljub pseudostemmist umbes 10–15 kuu jooksul. Emaslilled ilmuvad kõigepealt 10 või 20 rühmades ega vaja paljudes sortides tolmeldamist. Nendest lilledest saadakse banaane, millest iga lillekarp moodustab ühe käe banaane. Hilisemad õied on isased ja kukuvad ära.

Banaanid on marjad. Enamik söödavaid sorte moodustatakse ilma tolmeldamiseta, seega on seemned steriilsed ega idane.